Mis on NATARC?

Loodusteaduslikud arhiivid ehk bio- ja georepositooriumid on protistide, taimede, seente, loomade ning kivimite kollektsioonid, mis dokumenteerivad planeedi elusa ja eluta looduse mitmekesisust ning selle arengut nii ajas kui ruumis. Kollektsioonid on alustalaks eluslooduse klassifikatsioonile, millele omakorda tuginevad ülejäänud bioteaduste suunad ning laiapõhjaline loodusharidus. Loodusteaduslikel kollektsioonidel on oluline roll ka mitmesuguste praktiliste küsimuste lahendamisel, olgu nendeks siis keskkonnamuutuste jälgimine, võõrliikide leviku analüüs, looduskaitse korraldamine või maavarade uuringud.

Inimühiskonna teadmised ümbritseva keskkonna kohta on siiani äärmiselt tagasihoidlikud nii globaalselt kui ka Eesti tasandil. Esiteks tuleneb see eluslooduse erakordselt suurest mitmekesisusest - maailmas eksisteerib hetkel hinnanguliselt kuni kümneid miljoneid liike. Kui siia lisada liikide elupaik, ökosüsteem, geenid, väljasurnud liigid jm. kasvab informatsiooni hulk kordades. Sellest erakordselt suurest infomahust on teada kaduvväike osa. Teiseks on seegi killustatud andmebaaside, trükiste, loodusteaduslike kollektsioonide jm. andmekandjate vahel, mis ei suuda omavahel infot vahetada. Seetõttu ei eksisteeri üldist taristut, kus uurijal, looduskaitsjal, poliitikul, õpetajal jt. on võimalik esitada üldisi ja spetsiifilisi küsimusi ökosüsteemide seisundi kohta.

Toodud probleemide lahendamiseks arendab NATARC bio- ja georepositooriumite keskset taristut, mis sisaldab rahvusvahelistele standarditele vastavaid hoidlaid ning kollektsioonide talletamiseks, uurimiseks ja andmebaasistamiseks vajalikku sisseseadet. Lisaks hoidlatele arendab NATARC avalikku infosüsteemi, mis suudab analüüside läbiviimiseks kasutada enamikku olemasolevat Eesti elurikkuse infot. See on hädavajalik looduskaitsealaste küsimuste lahendamiseks, eluslooduse seireks, kliimamuutustest tuleneva elustiku muutuste avastamiseks jm. Lisaks digitaalsele infosüsteemile on oluline talletada loodusteaduslikes kogudes regulaarselt tervikorganisme või nende DNA-d. Nende põhjal on võimalik analüüsida elustiku taksoni- , geeni- ja keemiliste ühendite põhiseid muutusi ajas.

Eesti suurimad loodusteaduslikud kogud paiknevad Tartu Ülikoolis, Eesti Maaülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ning Eesti Loodusmuuseumis. Koguhoidlate olukord on asutuste ja erialade lõikes väga erinev ega taga kõigi suure teadusväärtustega kogude säilimist pikas perspektiivis.

NATARC partnerid on Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Keskkonnaamet ning Eesti Loodusmuuseum. Antud projekt haakub otseselt erinevate rahvusvaheliste projektide ning infrastruktuuridega (nt. GEO BON ja EU BON, LifeWATCH, CETAF, GBIF).