Eesti taimekogude rahvuslik andmebaas

Taimekogude andmebaas koondab Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi botaanika- ja mükoloogiamuuseumi herbaariumis (TU), Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi botaanika osakonna herbaariumis (TAA), Tallinna Botaanikaaia herbaariumis (TALL) ja Eesti Loodusmuuseumi herbaariumis (TAM) talletatud soontaimede, sammalde ja vetikataksonite eksemplaride andmeid. Selle valmimisel osalesid Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tallinna Botaanikaaia ja Eesti Loodusmuuseumi töörühmad.

Andmebaasis on hetkel 334 885 eksemplari kirjet, sealhulgas:

  • TAA: 117 341 eksemplari
  • TALL: 28 863 eksemplari
  • TAM: 103 495 eksemplari
  • TU: 85 186 eksemplari

Klikates leiukohapunktil avaneb lisainformatsioon. Intensiivsemad ringid märgivad riigi tsentroidide rühmi kui täpne asukoht puudub.

Otsing

Otsi ja kuva eksemplarid, milles:

Herbaariumikogud

TU - on vanim ja suurim herbaarium Eestis, rajatud 1802. Botaanilistes kogudes on 2014. aasta seisuga kokku 282 989 eksemplari soon- ja sammaltaimi ning makrovetikaid, sealhulgas tüüpmaterjale 51 taksoni kohta. Seni teada olev vanim dateeritud herbaarleht kogus on aastast 1819, Eesti territooriumilt kogutud vanim dateeritud herbaarleht aastast 1834. Herbaarmaterjal on kogutud peamiselt Tartu Ülikoolis töötanud uurijate poolt botaanilise uurimistöö osana, kuid on täienenud ka erakogujate annetuste toel. Üldherbaariumis on hoiul eksemplare kogu maailmast, suur osa on saadud ka vahetuse teel teistest herbaariumist. Kaasajal täiendatakse kogusid ekspeditsioonide ja välitööde käigus, vähemal määral täienevad need vahetuse ja annetuste läbi. Tegemist on Eesti suurima koguga väljastpoolt Eestist pärinevast herbaarmaterjalist (peamiselt Venemaa, kuid ka näiteks Austraaliast).

Soontaimede herbaarium koosneb kahest osast: 1) üldherbaarium ( Herbarium Generale ) (ligikaudu 200 000 eksemplari), mille põhiosa moodustavad endise Venemaa Keisririigi (hiljem Nõukogude Liidu) territooriumilt pärinevad eksemplarid; ning 2) Eesti herbaarium ( Plantae Estonicae ) (72 666 eksemplari, 2013. a. seisuga).

Sammalde herbaariumi väärtosa moodustavad ajaloolised kollektsioonid ja 16 eksikaatkogu (ca 8000 eksemplari), lisaks on herbaariumis väljastpoolt Eestit kogutud materjal (ca 6000 eksemplari) kokku ligi 1500 taksoni kohta. Tüüpmaterjali on 3 samblataksoni kohta. Esinduslik on ka Eesti sammalde kollektsioon, kus 2014. aasta alguses oli 9077 eksemplari umbes 520 taksoni kohta.

Algoloogilised kogud koosnevad makrovetikate herbaariumist, kus oli 2014. aasta alguses 823 herbaarlehte, mikrovetikate kollektsioonist (u tuhat eksemplari) ning vetikajooniste kogust (ikonoteegist), kus on ligikaudu 14 000 lehte vetikataksonite jooniste ja kirjeldustega.

TAA - rajati 1947. aastal, kui vastloodud ENSV TA Zooloogia ja Botaanika Instituudile anti üle umbes 15000 herbaarlehe suurune Eesti Looduseuurijate Seltsi kollektsioon. See koosnes peamiselt ELUSi vahetusherbaariumist, mis koguti 1920-1940 ning baltisaksa botaanikute herbaariumidest, mis pärinevad peamiselt 19. sajandist. Nüüd on herbaariumis ca 163 000 soontaimede herbaarlehte, sh. 26 taksoni tüüpmaterjalid. Soontaimede kogu põhiosa moodustavad Eestist kogutud materjalid (ca 113 000), mis on suurim Eesti taimede kogu. Lisaks on herbaariumis õppekogu (ca 1200 lehte) ja välisherbaarium (ca 42 000 eksemplari), mis pärineb põhiliselt Euroopast (Baltikum, Skandinaavia, Venemaa Euroopa-osa), Venemaa Aasia osast ja Ameerikast.

Eraldi allkogudena on herbaariumis K. E. v. Baeri herbaarium, ca 6500 herbaarlehega (19. saj.), kogutud Lääne-Euroopast, Siberist, Kaukaasiast ja Kaspia ümbruse aladelt, vähemal määral Eestist. Eraldi on ka seemnete kogu, mis sisaldab umbes 1300 näidist. Eesti veekogude uurimise käigus kogutud veetaimede herbaarium (ca 4000 herbaarlehte) asub Võrtsjärve Limnoloogiakeskuses.

Sammalde kogus on 2013. a. seisuga ca 26000 eksemplari ligikaudu 1300 taksoni kohta, sh 5 tüüpeksemplari. Eesti herbaariumis on praegu ca 17500 eksemplari. Üldherbaariumi osas ca 2500 eksemplari, lisaks 10 eksikaatkogu (kokku 1258 eksemplari) ja ajaloolised kogud (ca 5500 eksemplari).

TALL ehk Tallinna Botaanikaaia herbaarium asutati 1962. aastal. 2013. a. seisuga on Tallinna Botaanikaaia herbaariumis üle 84 000 herbaareksemplari. Herbaarium jaotub 7 allkoguks: rohttaimede- ja puittaimede herbaarium, samblike- ja sammaltaimede herbaarium, seente herbaarium ning puidu- ja karpoloogililine kollektsioon. Loodusharidustöös kasutatakse ka õppeherbaariumi. Välisherbaariumi materjal pärineb põhiliselt Venemaalt (Siber, Kaug-Ida), Kesk-Aasiast, Kaukaasiast, Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Austraaliast ja teistest piirkondadest. Sammalde herbaariumis on üle 16 000 eksemplari. Ligikaudu 18 000 eksemplari on puit- ja rohttaimede herbaariumis, üksikud eksikaadid puittaimedest on saadud vahetuse teel. Väiksemad kogud on karpoloogiline kollektsioon (ca 700 eksemplari) ning puidukollektsioon (ca 400 eksemplari).

TAM - herbaarium sai alguse 1864. aastal rajatud Eestimaa Provintsiaalmuuseumi botaanilistest kogudest. 1941. aastal moodustati provintsiaalmuuseumi loodusteaduslike museaalide baasil eraldiseisev muuseum, mille praeguseks nimeks on Eesti Loodusmuuseum. Soontaimede herbaariumi mahukaimad alakogud on Herbarium Estonicum (u 26 000 herbaarlehte kogumisajaga alates 1900. a) ja Herbarium Balticum (u 14 700 herbaarlehte). Viimane sisaldab materjali aastatest 1839-1900 ja koosneb paljude selle aja tuntud botaanikute ning harrastusbotaanikute kogudest. Suurimad isikukogud on Rudolph Lehberti (üle 11 700 eksemplari) ja Jules Treboux`i (ligi 10 000 eksemplari) herbaariumid, mille materjal on kogutud 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi esimestel kümnenditel Eestist ja ka väljastpoolt. Mahukaimaks kujuneb aga eelmise sajandi silmapaistva botaaniku Heinrich Aasamaa taimekogu, sellest on korrastatud ja PlutoF andmebaasi kantud 11 300 herbaarlehte.

Sammaltaimede herbaariumis on 28 700 eksemplari. Samblaherbaariumi alakogud on Herbarium Estonicum (u 19 600 eksemplari), Herbarium Generale (u 8 300 eksemplari) ja eksikaatkogud (u 800 eksemplari). Eesti sammaltaimedest on herbaariumis esindatud üle 480 taksoni, väljastpoolt Eestit kogutud materjali on enam kui 2 000 taksoni kohta. Sammaltaimede herbaariumi vanimad eksemplarid on pärit 1850. aastatest.

Kontaktid

Herbaariumide kuraatorid

TU

  • Botaanika- ja mükoloogiamuuseumi juhataja Kai Vellak (kai.vellak@ut.ee)
  • Soontaimede herbaariumi kuraatorid: Ülle Reier (ulle.reier@ut.ee), Kaili Orav (kaili.orav@ut.ee)
  • Sammaltaimede herbaariumi kuraatorid: Mari Müür (mari.müür@ut.ee), Tiiu Kupper (tiiu.kupper@ut.ee)

Aadress: TÜ LM Botaanika ja mükoloogiamuuseum, Lai 38-40, Tartu 51005

TAA

  • Soontaimede herbaariumi kuraatorid: Toomas Kukk (tomkukk@gmail.com), Thea Kull (thea.kull@emu.ee)
  • Sammaltaimede herbaariumi kuraator: Mare Leis (mare.leis@emu.ee)

Aadress: Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi herbaarium, Kreutzwaldi 5, Tartu 51014

TAM

  • Botaanika osakonna juhataja: Loore Ehrlich (loore.ehrlich@loodusmuuseum.ee)
  • Sammaltaimede herbaariumi kuraator: Loore Ehrlich (loore.ehrlich@loodusmuuseum.ee)
  • Soontaimede herbaarium kuraator: Jana-Maria Habicht (jana-maria.habicht@loodusmuuseum.ee)

Aadress: Eesti Loodusmuuseum, botaanilised kogud. Toompuiestee 26, Tallinn 10149

  • Herbaariumi kuraator: Merlyn Pajur (merlyn.pajur@botaanikaaed.ee)

Aadress: Tallinna Botaanikaed, herbaarium. Kloostrimetsa tee 52, Tallinn 11913

Andmebaasiga seotud tehnilised küsimused

  • Kessy Abarenkov (kessy.abarenkov@ut.ee)