Teenused

Elurikkuse andmebaaside majutus PlutoF pilves

PlutoF pilves saab iga registreerunud kasutaja luua piiramatu arvu andmekogusid, mida on võimalik avada kõigile, hoida privaatsena või teha kättesaadavaks valitud kasutajate rühmale. Andmekogusid on võimalik eksportida erinevatesse formaatidesse. 2014.a. jaanuari seisuga on PlutoF pilvel üle 1250 registreerunud kasutaja. Kasutusstatistika järgi on kõige aktiivsemad andmekogude majutajad ning kasutajad Eestist, USA-st, jne (vt. PlutoF pilve kasutusstatistikat). PlutoF pilves on võimalik hoida väga erinevaid elurikkusega seotud andmekogusid, sh. ökoloogia, geneetika ja taksonoomia valdkonnad. Tuntumad andmekogud mida PlutoF majutab on Eesti biorepositooriumite andmebaasid, geenijärjestustel põhinev seente globaalne määraja UNITE, Eesti looduse uuringute varamu, linnuvaatlused jm.

Maateaduste andmebaaside majutus SARV süsteemis

Maateaduste infosüsteem SARV on kasutuses TTÜ Geoloogia Instituudi, Tartu Ülikooli geoloogiamuuseumi ja Eesti Loodusmuuseumi geoloogiliste kollektsioonide ja seonduva teadusandmestiku haldamiseks. Süsteemi baaskomponentideks on ühtsel andmemudelil töötav andmebaasiserver ning erinevad töölaua- ja veebipõhised kasutajaliidesed. NATARCi raames toimub süsteemi laiendamine ja tehniline kaasajastamine. SARV pakub NATARC partnerasutustele võimalust andmete majutamiseks ning haldamiseks töölaua- ning veebipõhiste rakenduste kaudu. Kõigile teistele on enamus infosüsteemis talletatud andmetest kättesaadavad avalike veebiliideste vahendusel. Olulisemad nendest on: (1) Eesti geokogude portaal ning selle asutusepõhised alajaotused, (2) fossiilsete taksonite register ja (3) analüütilise maapõueandmestiku portaal.

Seeneliikide molekulaarne määramine

Andmebaas UNITE on geenijärjestustel põhinev seeneliikide globaalne määraja. Seda arendab rahvusvaheline teadlaste kogukond ning UNITE määraja on muuhulgas standardina kasutusel mikroorganismide määramiseks mõeldud tarkvaras QIIME, mothur ja SCATA. Geenijärjestustel põhinevate liikide eristamiseks ning määramiseks on loodud uus teoreetiline lähenemine (Kõljalg jt. 2013, doi: 10.1111/mec.12481 ).

Eesti elurikkuse infopäringud

Avalik portaal Eesti eElurikkus võimaldab otsida infot Eestist leitud liikide kohta. Info liikide Eestis esinemise kohta põhineb teaduslikel kogudel, geenijärjestustel, vaatlustel ja ilmunud kirjandusel. eElurikkus on veebipõhine väljund, mis kuvab informatsiooni Eesti elurikkuse ehk bioloogilise mitmekesisuse kohta. See pärineb taksonoomia, ökoloogia, fülogeneetika, looduskaitse jt. andmebaasidest, mille omanikeks on üksikisikud, töörühmad või asutused.

Loodusteadusliku materjali talletamine ja laenutamine

Järgnevalt on toodud viited NATARC partnerasutuste veebilehtedele, kus on täpne info, kuidas saab teaduslikku materjali kogudesse deponeerida või uurimiseks laenutada.

Eesti georepositooriumi Särghaua puursüdamikuhoidla

TTÜ Särghaua välibaasis valmis 2013. a septembris hoidla puursüdamike jt kivimiproovide ladustamiseks ning uurimiseks, kogupinnaga 440 m2. Uus hoidla tagab kõigi TTÜ valduses olevate puursüdamike kättesaadavuse teadlastele nii NATARC partnerasutustest kui mujalt. Lisaks võimaldab teistes hoonetes vabanenud hoidlapinna renoveerimine ja sisustamine pakkuda edaspidi kivimiproovide hoiustamisteenust ka teistele asutustele.

Keskkonnaameti väliarvutid

Keskkonnaameti spetsialistidele, kes töötavad looduses osteti vee- ja põrutuskindlad väliarvutid. Need võimaldavad keskkonnaametnikel välitingimustes pääseda operatiivselt ligi eluslooduse andmekogudele (keskkonnaregister, eElurikkus jt.) ning selle põhjal teha teadmistepõhiseid otsuseid. Väliarvuteid kasutataks keskkonnaametnike poolt elurikkuse uuringute, inventuuride, seire- ja vaatlusandmete operatiivseks sisestamiseks ja täiendamiseks nii sise- kui välitingimustes. Projekti vältel kasutatakse väliarvuteid NATARC poolt loodud infosüsteemide testimiseks välitingimustes, mille alusel tehakse ettepanekud infosüsteemide edasiseks täiendamiseks.

Multimeedia labor

Multimeedia labor asub Eesti Maaülikoolis ja koosneb skännerist ja mikroskoopidest. Skänneriga on võimalik digitaliseerida erinevaid kogude säilikuid nagu herbaarlehed, kuivatatud samblikud, nõelastatud putukad jm. Skänneriga tehtud pildid seotakse PlutoF pilves eksemplari andmetega ning tehakse läbi portaalide kättesaadavaks. Mikroskoope saavad kõik teadlased kasutada kohapeal aga skänner liigub graafiku alusel partnerite kogudes. Esimesena kasutas skännerit EMÜ, hetkel kasutatakse skännerit TÜ botaanilistes kogudes ja 2014.a. liigub see Eesti Loodusmuuseumi kogudesse Tallinnas.