Kes on andmehaldur?

Kiiresti arenevas bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja uurimise maailmas on andmed muutunud hindamatuks varaks. Andmete tähtsuse kasvades on välja kujunenud uus amet: andmehaldur. Kuid kes on selles kontekstis andmehaldur täpsemalt ja mida ta teeb?

Andmehalduri roll bioloogilise informaatika valdkonnas

Andmekogumine ja -kontroll: üks andmehalduri peamine ülesanne on andmete kogumine erinevatest allikatest, sealhulgas välitöötajatelt, satelliitpiltidelt ja kaugseire seadmetelt. Andmehaldur tagab, et kogutud andmed on täpsed, asjakohased ja vigadeta.

Andmete säilitamine ja haldamine: bioloogilise mitmekesisuse andmed võivad olla keerulised ja mahukad. Andmehaldur tagab, et andmed on turvaliselt salvestatud, korrastatud ja kergesti leitavad. Nad töötavad sageli andmebaaside, pilvesalvestuse ja muude andmesalvestuslahendustega.

Andmeanalüüs: andmetest tervikpildi saamiseks analüüsib andmehaldur andmeid kasutades statistika tööriistu ja tarkvara. See hõlmab näiteks mustrite, trendide või kõrvalekallete tuvastamist, mis võivad kujundada looduskaitse strateegiaid.

Koostöö: andmehaldurid teevad tihedalt koostööd välitöötajate, looduskaitsjate, poliitikakujundajate ja teiste sidusrühmadega. Nad tagavad, et andmed on kõigile osapooltele kättesaadavad ja mõistetavad.

Andmete visualiseerimine: selleks, andmed oleks paremini kättesaadavad ja mõistetavad, võivad andmehaldurid koostada graafikuid, diagramme, kaarte ja muid visuaalseid esitusvorme.

Andmete nõuetekohane kasutus: bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas võib olla andmete kogumise ja jagamisega seotud eeskirju, juhiseid ja lube. Andmehaldur tagab, et kõik andmetega seotud tegevused vastavad nõutud standarditele.

Bioloogilise mitmekesisuse andmehalduri oskused

Tehniline pädevus: andmehaldurile tulevad kasuks teadmised andmebaasidest, programmeerimiskeeltest ja andmeanalüüsi tööriistadest.

Detailidele tähelepanu pööramine: arvestades täpsete andmete tähtsust bioloogilise mitmekesisuse uurimisel, on oluline täehelpanelikkus detailide suhtes.

Suhtlemisoskus: andmehaldur oskab selgitada keerukaid andmekontseptsioone erinevatele sihtrühmadele.

Probleemide lahendamine: andmehaldur tuvastab probleeme andmete või nende allikatega ja leiab lahendused.

Bioloogilise mitmekesisuse teadmised: kasuks tulevad bioloogilise mitmekesisuse kontseptsioonide, liikide, elupaikade ja kaitsmise probleemide põhiteadmised.

Eetilised kaalutlused: andmehaldurid peaksid olema teadlikud andmete kogumise, säilitamise ja jagamise eetilistest tagajärgedest, eriti kui see puudutab kaitsealuseid liike.

Kokkuvõtteks võib öelda, et andmehalduri roll bioloogilise mitmekesisuse sektoris on mitmekülgne ja määrava tähtsusega. Andmete väärtuse kasvades kasvab ka andmehalduri ameti olulisus bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja uurimise tuleviku kujundamisel.

DiSSCo andmehaldurid

DiSSCo Eesti projekt koolitas 14 bioloogilise mitmekesisuse andmehaldurit. Kahe aasta jooksul õpiti, kuidas hallata teadusandmeid PlutoF bioloogilise mitmekesisuse platvormil kogu andmete elutsükli vältel (andmehaldusplaan -> andmete kogumine ja creation -> andmete kureerimine -> andmete jagamine -> andmete avaldamine -> andmete säilitamine ja arhiveerimine). Selle kahe aasta töö tulemusena avaldati ka palju uusi andmeid, mis on kõigile kättesaadavad: https://natarc.ut.ee/data.php