NATARC

Eesti taimekogude rahvuslik andmebaas

Taimekogude andmebaas koondab Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi botaanika- ja mükoloogiamuuseumi herbaariumis (TU), Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi botaanika osakonna herbaariumis (TAA), Tallinna Botaanikaaia herbaariumis (TALL) ja Eesti Loodusmuuseumi herbaariumis (TAM) talletatud soontaimede, sammalde ja vetikataksonite eksemplaride andmeid. Selle valmimisel osalesid Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli, Tallinna Botaanikaaia ja Eesti Loodusmuuseumi töörühmad.

Andmebaasis on hetkel 452 774 eksemplari kirjet, sealhulgas:

TAA: 195 011 eksemplari
TALL: 1 590 eksemplari
TAM: 130 332 eksemplari
TU: 125 841 eksemplari

Klikates leiukohapunktil avaneb lisainformatsioon. Intensiivsemad ringid märgivad riigi tsentroidide rühmi kui täpne asukoht puudub.

Otsing

Otsi ja kuva eksemplarid, milles:

Taksoni nimi

Otsi kõiki selle taksoni alla kuuluvaid alamtaksoneid

Riik

Eksemplari ID

Järjesta tulemused

Herbaariumikogud

TU - on vanim ja suurim herbaarium Eestis, rajatud 1802. Botaanilistes kogudes on 2014. aasta seisuga kokku 282 989 eksemplari soon- ja sammaltaimi ning makrovetikaid, sealhulgas tüüpmaterjale 51 taksoni kohta. Seni teada olev vanim dateeritud herbaarleht kogus on aastast 1819, Eesti territooriumilt kogutud vanim dateeritud herbaarleht aastast 1834. Herbaarmaterjal on kogutud peamiselt Tartu Ülikoolis töötanud uurijate poolt botaanilise uurimistöö osana, kuid on täienenud ka erakogujate annetuste toel. Üldherbaariumis on hoiul eksemplare kogu maailmast, suur osa on saadud ka vahetuse teel teistest herbaariumist. Kaasajal täiendatakse kogusid ekspeditsioonide ja välitööde käigus, vähemal määral täienevad need vahetuse ja annetuste läbi. Tegemist on Eesti suurima koguga väljastpoolt Eestist pärinevast herbaarmaterjalist (peamiselt Venemaa, kuid ka näiteks Austraaliast).

Soontaimede herbaarium koosneb kahest osast: 1) üldherbaarium ( Herbarium Generale ) (ligikaudu 200 000 eksemplari), mille põhiosa moodustavad endise Venemaa Keisririigi (hiljem Nõukogude Liidu) territooriumilt pärinevad eksemplarid; ning 2) Eesti herbaarium ( Plantae Estonicae ) (72 666 eksemplari, 2013. a. seisuga).

Sammalde herbaariumi väärtosa moodustavad ajaloolised kollektsioonid ja 16 eksikaatkogu (ca 8000 eksemplari), lisaks on herbaariumis väljastpoolt Eestit kogutud materjal (ca 6000 eksemplari) kokku ligi 1500 taksoni kohta. Tüüpmaterjali on 3 samblataksoni kohta. Esinduslik on ka Eesti sammalde kollektsioon, kus 2014. aasta alguses oli 9077 eksemplari umbes 520 taksoni kohta.

Algoloogilised kogud koosnevad makrovetikate herbaariumist, kus oli 2014. aasta alguses 823 herbaarlehte, mikrovetikate kollektsioonist (u tuhat eksemplari) ning vetikajooniste kogust (ikonoteegist), kus on ligikaudu 14 000 lehte vetikataksonite jooniste ja kirjeldustega.

TAA - Praegune Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi soon- ja sammaltaimede herbaarium rajati 1947. aastal, kui vastloodud ENSV TA Bioloogia instituudile, hilisem Zooloogia ja Botaanika Instituut, anti üle umbes 15 000 herbaarlehe suurune Eesti Looduseuurijate Seltsi kollektsioon. See koosnes peamiselt ELUSi vahetusherbaariumist, mis koguti 1920 – 1940 ning baltisaksa botaanikute herbaariumidest, mis pärinevad peamiselt 19. sajandist.

Kollektsioon sisaldab: 160 000 soontaimede herbaarlehte, 29 500 eksemplari samblaid, 1300 õppeherbaariumi herbaarlehte, 1300 seemnenäidist ligi 700 taksoni kohta (andmed 2017. novembri seisuga).

Soontaimede herbaarium koosneb Eesti taimede herbaariumist, välisherbaariumist, Baeri herbaariumist ja seemnekogust. Eraldi väikese koguna säilitatakse dendroloogilist kollektsiooni. Herbaariumi juurde kuulub ka mitmesuguseid muid materjale: kartoteeke (näiteks leiukohtade paberkartoteek), välipäevikuid, fotosid ja fotonegatiive jne.

Eesti herbaariumis on rohkem kui 130 000 herbaarlehte. Suur osa materjalist on kogutud Eesti floora uurimise käigus 20. sajandi teisel poolel. Peamised herbariseerijad olid tolle aja Eesti tuntuimad botaanikud: Maret Kask, Linda Viljasoo, Vilma Kuusk, Heljo Krall, Livia-Maria Laasimer, Visolde Puusepp, Haide-Ene Rebassoo, Silvia Talts, Ella Tammemägi jt. Selle perioodi botaaniliste uurimiste tulemusena valmis 11-köiteline teos „Eesti NSV floora.

Ajaloolisem osa kogust pärineb 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. Siin leidub vähemal või rohkemal määral herbaarlehti paljudelt tollastelt botaanikutelt ja taimekogujatelt, näiteks Paul Lackschewitz, Theodor Lackschewitz, Johannes Klinge, Carl Maximowitsch, Karl Reinhold Kupffer, Rudolf Lehbert, Alexander von Schrenk, Julius Killoman, Hugo Kapp, Gustav Vilbaste jt.

Välisherbaariumi materjal (ligi 21 000) pärineb põhiliselt Venemaa Arktikast ja Siberist, Venemaa Euroopa osast, Kesk-Aasiast, Kaug-Idast, Kaukaasiast, samuti Põhja-Ameerikast, Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Skandinaaviamaadest, Lätist ja Leedust. Välisherbaarium on korraldatud sarnaselt Eesti herbaariumile süstemaatiliselt; siin pole geograafilisi piirkondi eristatud.

Karl Ernst v. Baeri herbaarium, mis pärineb 19. sajandist, sisaldab ligi 10 000 herbaarlehte ning seda säilitatakse eraldiseisva koguna. Materjal pärineb Lääne Euroopast, Siberist, Kaukaasiast ja Kaspia ümbruse aladelt, samuti Aasiast ja Aafrikast, vähemal määral Eestist. Selle kogu korrastamise ja digitaliseerimisega tegeletakse 2016 – 2018 tänu KIK-i rahastusele. Pärast korrastustöid on Baeri kogu andmebaasides nähtav kõikidele huvilistele.

Seemnekogu sisaldab üle 700 taimeliigi seemne. Seemned säilitatakse klaasist anumates või plastkottides toatemperatuuril. Eraldi säilitatakse Eesti looduslike orhideede seemneid, mis paiknevad külmikus – 80 kraadi juures.

Kogus on 29 tüüpeksemplari (sugukondadest Calystegia, Carex, Crepis, Dactylorhiza, Hieracium, Hordeum, Juncus, Lepidium, Ranunculus.)

Sammaltaimede kogu koosneb Eesti herbaariumist ja välisherbaariumist ning selles on ca 29 500 samblaproovi. Herbaariumis on esindatud 1370 samblaliiki ning 30 varieteeti või alamliiki. Suurem osa samblakogust pärineb Eestist, peamiselt ajavahemikest 1945–1955, 1966–1972 ja alates 1988. aastast praeguseni. Ajalooline osa kogust pärineb 19. sajandist ja 20. sajandi algusest. Kokku ligikaudu 5500 eksemplari (Edmund Russowi turbasammalde kogu, Eesti Looduseuurijate Seltsi samblaherbaarium, Eugen Niclaseni herbaarium, Karl Girgensohni herbaarium. Väilsherbaariumis on arvele on võetud ligi 2300 samblaproovi. Omaette piirkondadena on eristatud: Baltikum, Euroopa, Skandinaavia, Venemaa, Kaukaasia, Aasia, Siber, Kaug-Ida, Aafrika, Austraalia, Lõuna-Ameerika, Põhja-Ameerika ja Arktika.

TALL - Tallinna Botaanikaaia herbaarium asutati 1962. aastal. 2013. a. seisuga on Tallinna Botaanikaaia herbaariumis üle 84 000 herbaareksemplari. Herbaarium jaotub 7 allkoguks: rohttaimede- ja puittaimede herbaarium, samblike- ja sammaltaimede herbaarium, seente herbaarium ning puidu- ja karpoloogililine kollektsioon. Loodusharidustöös kasutatakse ka õppeherbaariumi. Välisherbaariumi materjal pärineb põhiliselt Venemaalt (Siber, Kaug-Ida), Kesk-Aasiast, Kaukaasiast, Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Austraaliast ja teistest piirkondadest. Sammalde herbaariumis on üle 16 000 eksemplari. Ligikaudu 18 000 eksemplari on puit- ja rohttaimede herbaariumis, üksikud eksikaadid puittaimedest on saadud vahetuse teel. Väiksemad kogud on karpoloogiline kollektsioon (ca 700 eksemplari) ning puidukollektsioon (ca 400 eksemplari).

TAM - herbaarium sai alguse 1864. aastal rajatud Eestimaa Provintsiaalmuuseumi botaanilistest kogudest. 1941. aastal moodustati provintsiaalmuuseumi loodusteaduslike museaalide baasil eraldiseisev muuseum, mille praeguseks nimeks on Eesti Loodusmuuseum. Soontaimede herbaariumi mahukaimad alakogud on Herbarium Estonicum (u 26 000 herbaarlehte kogumisajaga alates 1900. a) ja Herbarium Balticum (u 14 700 herbaarlehte). Viimane sisaldab materjali aastatest 1839-1900 ja koosneb paljude selle aja tuntud botaanikute ning harrastusbotaanikute kogudest. Suurimad isikukogud on Rudolph Lehberti (üle 11 700 eksemplari) ja Jules Treboux`i (ligi 10 000 eksemplari) herbaariumid, mille materjal on kogutud 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi esimestel kümnenditel Eestist ja ka väljastpoolt. Mahukaimaks kujuneb aga eelmise sajandi silmapaistva botaaniku Heinrich Aasamaa taimekogu, sellest on korrastatud ja PlutoF andmebaasi kantud 11 300 herbaarlehte.

Sammaltaimede herbaariumis on 28 700 eksemplari. Samblaherbaariumi alakogud on Herbarium Estonicum (u 19 600 eksemplari), Herbarium Generale (u 8 300 eksemplari) ja eksikaatkogud (u 800 eksemplari). Eesti sammaltaimedest on herbaariumis esindatud üle 480 taksoni, väljastpoolt Eestit kogutud materjali on enam kui 2 000 taksoni kohta. Sammaltaimede herbaariumi vanimad eksemplarid on pärit 1850. aastatest.

Kontaktid

Herbaariumide kuraatorid

TU

Botaanika- ja mükoloogiamuuseumi juhataja Kai Vellak (kai.vellak@ut.ee)
Soontaimede herbaariumi kuraatorid: Ülle Reier (ulle.reier@ut.ee), Kaili Orav (kaili.orav@ut.ee)
Sammaltaimede herbaariumi kuraatorid: Mari Müür (mari.müür@ut.ee), Tiiu Kupper (tiiu.kupper@ut.ee)

Aadress: TÜ LM Botaanika ja mükoloogiamuuseum, Lai 38-40, Tartu 51005

TAA

Soontaimede herbaariumi kuraator: Toomas Kukk (tomkukk@gmail.com)
Soontaimede herbaariumi kuraator: Thea Kull (thea.kull@emu.ee)
Sammaltaimede herbaariumi kuraator: Mare Leis (mare.leis@emu.ee)

Aadress: Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi herbaarium, Kreutzwaldi 5, Tartu 51014

TAM

Botaanika osakonna juhataja: Loore Ehrlich (loore.ehrlich@loodusmuuseum.ee)
Sammaltaimede herbaariumi kuraator: Loore Ehrlich (loore.ehrlich@loodusmuuseum.ee)
Soontaimede herbaarium kuraator: Jana-Maria Habicht (jana-maria.habicht@loodusmuuseum.ee)

Aadress: Eesti Loodusmuuseum, botaanilised kogud. Toompuiestee 26, Tallinn 10149